9 kuud

Tere!

 Blogi alustasin pool aastat tagasi eesmärgil, et rääkida, kuidas mul läheb ja vastata ühe korraga korduvatele küsimustele. Viimasel ajal pole keegi enam huvi tundnud mu tegemiste vastu, tuletan ennast vägisi teile meelde.
 Ma olen ringi rännanud juba natuke üle üheksa kuu, selle ajaga oleks jõudnud terve lapse valmis küpsetada. Kes teab, äkki tuleb mingi üllatus lennujaamas septembris. Jah, mul on plaan koju tulla septembris. Kanada ja Austraaliaga kokku olen saanud kodus olla ainult paar kuud viimase kahe aasta jooksul. Ärge liialt erutuge, kauaks ma kindlasti pidama ei jää, sest maailmal on veel liiga palju pakkuda..

 Eestisse on suvi jõudnud? Kõik saavad pruuniks teiseks juuliks... ma olin tumepruun juba teisel oktoobril. Miks ma juba Facebooki kontot kinni ei pane????


 SYDNEY

Nagu eelmises blogis juba kirjutasin jõudsin Sydneysse. Fantastiline linn, on mida vaadata. Vaadake parem pilte.

Sydney on ülivõimas aga veel tugevama elamuse sain linna ümber asuvatest rahvusparkidest. Matkasin Keniga kuu aja jooksul rohkem, kui see Rännumees leivapaki peal. Kõige lahedam matk oli Blue Mountains. Trummipõrin ja siit tuleb video: 

Uhuu-ahaa on Virga ja Kaarli inside joke, ma lihtsalt omastasin selle, autoriõigused jäävad endiselt neile.

Sydneys olin kokku poolteist kuud. Keniga koos tegime peamiselt tööd ja vabal ajal mängisime turisti ning matkasime. See aeg on Austraalias kõige kiiremini möödunud. Viimasel nädalavahetusel tuli Siim külla, mängisime veel turisti ja saatsime Keni lennuki peale. Sõitsime Siimuga tagasi Gold Coasti.

Megalinn Sydney polnud ainult rõõm ja pidu. Negatiivse poole pealt jääb meelde meeletud ummikud ja jubedad vahemaad. Pole vahet, kas sõidad autoga või ühistranspordiga, linna teise otsa tööle minna kulus mõnikord kuni kaks tundi.
Teede seisukord meenutas Tallinnat, augud igal pool, selle tagajärjel hakkas auto lagunema, paranduse alla läks kena kopikas (kaks rahareformi on vahepeal toimunud ja ma räägin ikka rubladest).

GOLD COAST

Nüüd olen tagasi kuldsel rannikul. Siim hakkas kuidagi üksikuks jääma, sõber tõttas appi. Teine põhjus on ka töö, Byron Bay ja Gold Coasti vahel on väike koht Yelgun, kus toimub gigafestar Splendour in the Grass. Ehitame seda Filipi ja Andreasega, minu uued sõbrad Rootsist, rääkisin Sydneys neile augu pähe, et siin on soojem. Leidsin laheda elamise kuueks nädalaks ja siin ma siis nüüd olen.
Andreasel tuli küüs töö ajal ära.

Ei mäletagi enam millal viimati nö klubitamas käisin. Paari uue sõbraga külastasime Surfers Paradise'i öölokaale. Tundsin ennast täieliku dinosaurusena, keskmine vanus "klubitajatel" on 21. Ühed plikad siis tegid komplimendi minu nina kohta. Ma olen alati arvanud, et nina on minu ilusaim kehaosa. Kunagi ammu üks naisterahvas mainis, et see on nii väike ja kuidas ma üldse hingata saan. FUCK YOU, vähemalt kahele Austraalia plikale see meeldib. 

 Meestele ikka võiks vahel komplimente teha, minule küll see meeldib, nagu ühes varasemas postitusest välja võis lugeda, kui ma kõrbekuumuses jooksmas käisin. Hoolimata sellest, et meestele ka komplimendid meeldivad, võiks ettevaatlik olla, kuna tänapäeval kiputakse elementaarset viisakust külge löömisega segi ajama. 

Üks tüüp "klubitamise" ajal tuli ja küsis, et kaua ma juukseid olen kasvatanud, kavatseb ise ka pikaks kasvatada. Ma vastasin kuus aastat, sest kui aus olla, ma enam ei mäleta. Päris pikaks on kasvanud.

Nautike suve. Mina olen seda teinud juba 13 kuud järjest.

Tsau!